Palju õnne sünnipäevaks, Eesti!
Sada aastat tagasi oli meie kool käimas oma 11. õppeaastat. Kooli kroonikaraamat nimetab, et 23. veebruarist kuni 1. märtsini 1918 oli õppetöö katkestatud „vene vägede linnast taganemise ja saksa vägede linna tuleku puhul. Viimased vene vägede rühmad lahkusid Tartust ööl vastu 22. veebruari ja esimesi saksa lendsalkasid nähti Tartu raekoja platsil 24. veebruaril”.
Toonastest meeleoludest annab aimu protestikiri, mille kooli lapsevanemad 18. veebruaril 1918 toonasele punasele valitsusele saatsid ning mille kroonikaraamat tervikuna esitab.
Eesti Töörahva Koolivalitsusele Tallinnas
Oma laste kaudu kuulda saades, et meie Tartu Peetri koguduse neljaklassilises koolis usuõpetuse tunnid seisma on pandud, oleme meie, koolilaste vanemad, kokku tulnud, et kooli juhatuselt aru nõuda, mispärast usuõpetus kooli õppetundide hulgast välja on jäetud.
Eesti Töörahva Koolivalitsuse määrust 9. jaanuarist 1918. a usuõpetuse ärakaotamise asjus koolis, mille põhjal koolijuhatus usuõpetuse tunnid meie koolist välja oli jätnud, ära kuulates, otsustas lastevanemate kogu ühel häälel üleval nimetatud määruse vastu seisukohta võtta.
Meie, Peetri koguduse kooli lastevanemad, protesteerime:
1. et Eesti Töörahva Koolivalitsus väljakuulutatud usu ja südametunnistuse vabadust, mis ka üleval nimetatud määrus ise õigeks tunnistab, ainult enese kohta maksvaks peab, kuna ta teistelt selle riisub ja oma poolt antud määruse läbi teisi oma südametunnistuse järele käima sunnib;
2. et selle määrusega meie käest vanemate õigus oma laste vaimlise kasvatuse kohta ära võetakse ja meid väevõimuga keelatakse oma lapsi ise oma soovi ja tahte järele kasvatada ja koolitada;
3. et kristlikku usuõpetust (kui valitsevate klasside abinõue) töörahva kurnamises kahjulikuks tunnistatakse.
Meie, Peetri koguduse kooli lastevanemad, oleme kõik töörahva liikmed, oleme ise oma kooli vabade annetuste läbi ehitanud ja peame teda vaba koguduse vabaannetustest üleval, meie lükkame selle süüdistuse tagasi ja protesteerime selle vastu, et usuõpetuse ärakaotamisega meie lastelt kõige kõrgem vaimline ja hingeline kasvatuse abinõu ära võetakse.
Sellepärast nõuame meie:
1. et meie südametunnistuse vabadust mitte ei kitsendata;
2. et meie käest vanemate õigust laste vaimlises kasvatuses mitte ära ei võeta;
3. et meie koguduse koolis, mis meie ise omal kulul üleval peame, usuõpetuse andmise ja palvepidamise keeld tagasi võetakse.
Tartus, 18. veebruaril 1918 (järgneb 72 allkirja).
Ent 25. veebruari kuu päeval 1918. a, saksa sõjavägede sissemarssimisel Tallinnasse langes Eesti Töörahva Valitsus enne, kui ta nimetatud märgukirjale vastata sai, ning töö Peetri koolis läks endist rada edasi.
19. veebruaril 1918. aastal pühitses kool ühes kõigi eesti asutustega 100-aastast talurahva orjusest vabastamise mälestuspäeva aktuse ja päevakohase kava ning ettekannetega.
17. mail 1918. aastal korraldas kool ühise rongkäigu Vasula metsa, esmakordselt avalikult eesti rahvusvärvides lipukestega.
Esimest korda tähistati Peetri koolis Eesti Vabariigi sünnipäeva 23. veebruaril 1919. aastal. 15. jaanuaril 1919 oli kooli üle võtnud Tartu Eesti Koolivalitsus ja selle nimeks sai Tartu linna 10. algkool „Peetri kool”. Sellele eelneval päeval olid Eesti väed Tartu enamlaste hirmuvalitsuse (mis kestis alates 10.12.1918) alt vabastanud. Õppetöö oli selgi päeval katkestatud.
